Контркультура - скачать книги или читать онлайн. Страница 40

Tõsielusündmustel põhinev päevikuformaadis romaan „Henry ja June“ on erootiline, detailirohke ja avameelne üleskirjutus Anaïs Nini seksuaalsest eneseavastusest.Teos käsitleb ühte aastat (1931–1932) naise elust, mil ta armub kirjanik Henry Milleri loomingusse ja tema abikaasa June’i rabavasse ilusse. Kui June lahkub Pariisist ja suundub New Yorki, saab alguse Henry ja Anaïsi tormiline armuafäär, mis viib küll seksuaalse ja moraalse vabanemiseni, aga selle avalikuks tulek võib ohtu seada mõlema abielu.Võideldes enda südametunnistuse ja kõlblusnormidega, valdab Anaïs Nini ainult üks mõte: mis saab siis, kui June naaseb? See on intiimne lugu ühe naise seksuaalsest ärkamisest ja intiimsetest naudingutest, tabudest vabanemisest ja mitme osalisega armusuhete vahel lõksus olemise valust.Anaïs Nin (1903–1977) teadis juba lapsena, et soovib saada kirjanikuks. Seitsmeaastase koolitüdrukuna kirjutas ta arvukalt lugusid ja näidendeid oma noorematele vendadele. 1914. aastal, üheteistaastasena, alustas Anaïs päevikuvormis kirjade kirjutamist perekonna hüljanud isale. 45 aasta jooksul iga päev kirja pandud käsikirjalised päevikumärkmed täidavad üle 35 000 lehekülje.Anaïs Nini on peetud aegade üheks parimaks naiserootika viljelejaks; ta oli üks esimesi prominentseid naisi läänemaailmas, kes sellise žanriga üleüldse tegeles. 1930. aastate algus tähistab Nini kõige viljakamat loomeperioodi. Ainuüksi 1932. aastal kirjutas ta kuus päevikut, mis sisaldavad tema esimesi katsetusi erootilises laadis. Puritaanlik katoliku neiu, kes ei suutnud enda kõlvatuid mõtteid varem isegi mitte üles tähendada, on just sel ajal oma märkmetes kirglik ja avameelne. Naine on tugevalt mõjutatud Henry Milleri kirjutamisstiilist ja sõnavarast, mis omakorda viib ta unikaalse ja ainuomase maneeri leidmiseni. See peegeldab tõetruult Anaïsi emotsionaalseid ja füüsilisi pöörasusi. Edasistel aastatel tema metsikus hääbub, kuigi seksuaalne odüsseia jätkub veel pikalt. Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Postimehe romaanisarjas ilmumas:Sylvia Plath „Klaaskuppel”Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”

Ootamatust töökaotusest šokis Lilian kohtub peol noore naisega, kes toob temas esile uued tunded ning avab vanad haavad. Kui Lilian kutsutakse tegema valimiskampaaniat peaministrikandidaat Triinu Tuhalale, sukeldub ta töösse halastamatus poliitikamaailmas. Hoolimata tempokast karjäärist ja mehest tema elus ei saa ta peast 20-aastast Monat. Tänapäeva Eestis aset leidva sündmustikuga romaani keskmes on naiste kehad, kogemused, pinged, hirmud ja võimalused. Romaani käsikiri võitis 2019. aasta romaanivõistlusel kolmanda preemia. „Kriipiv ja ehe. Korraga kõige robustsem ja kõige endassehaaravam raamat, mida ma Eesti kirjanikult viimasel ajal lugenud olen. Jah, muidugi on see ilukirjandus, aga selles raamatus on rohkem elulist tõde kui mõnes dokumentaalprojektis ja ma usun, et „Tüdrukune” toob kaasa väga palju väga olulisi vaidlusi väga paljudes seltskondades.” – Keit Pentus-Rosimannus„Lugemine oli valus. Kui ma saaksin, teeksin selle raamatu kohustuslikuks kõigile meestele. Ja nendele, kes söandavad rünnatud naistele öelda, et nad on äkki ise seda põhjustanud.” – Andrei Hvostov „Me peame rääkima oma lugusid. Et keegi ei arvaks, et on ainuke, kes on end niimoodi tundnud. Eia julgeb rääkida neist asjust, millest tavaliselt ei räägita – julgelt, ausalt ja kaasahaaravalt!” – Evelin Võigemast„See on provokatiivset laadi armastuslugu kahe naise vahel, mis on aktuaalne ja lõikab vahedalt. Värske ja usutav. Lugesin läbi ühe hooga.” – Tiit Aleksejev

Nagu kõnniks noateral…Uurija, seersant Sam Holland Washington D.C. Metropolitani politseijaoskonnast vajab pärast üht surmaga lõppenud juurdlust oma karjääri päästmiseks ja enesekindluse taastamiseks hädasti suurt võitu. Ideaalne võimalus selleks tekib, kui senaator John O’Connor leitakse jõhkralt mõrvatuna oma voodist ja Sam määratakse kuriteo juurdlust juhtima. Olukord muutub keerulisemaks, kui selgub, et Sam peab tegema koostööd O’Connori sõbra ja personaliülema Nick Cappuanoga, kellega tal oli aastate eest vapustav ja mäletamist väärt üheöösuhe. Nende vastastikune tõmme pole kuhugi kadunud ja Sam peab vaeva nägema, et juurdlusele keskenduda. Sel ajal kui laipu tuleb aina juurde, oleks olulise tunnistajaga magamine järjekordne valesamm, mida ta ei tohiks endale lubada.

Röövitud poissMuserdatud sõdurNurka aetud ohtlik naine…Rafe Angelito arvas seni, et on oma minevikudeemonitega lõpparve teinud, kuid siis röövitakse tema poeg. Olles seepeale sunnitud röövima ühe ameeriklannast pärijanna, avastab Prantsuse võõrleegionär end peagi lõksus paradiisis koos naisega, kes pole sugugi selline, nagu ta ootab… ent on kõike, mida ta ihkab. Saades teada naise sünge saladuse, taipab Rafe, et on teinud kohutava vea, mis võib võtta temalt kõik.Rikka seltskonnadaami mängimine pidi Holly Ryani jaoks tähendama pääsu vabadusse. Ent kui pikk, tõmmu ja ohtlik võõras röövib ta jahilt, peab paranemisteel olev endine petis esitama vahendeid valimata meeleheitlikku rolli, et muuta oma vangistaja vaenlasest liitlaseks.Kui kuumad päevad sulavad troopilisteks öödeks, tunneb Holly, kuidas teda tõmbab salapärase capitaine’i poole, kelles peitub ootamatu autunne ja kelle puudutus lausa põletab. Avastades, et neid mõlemaid on tüssatud, peavad nad riskima teineteise usaldamisega viisil, mida kumbki neist ei osanud ettegi kujutada… sest selles surmavalt ohtlikus pettusemängus on kaalul nende elu ja süda.

Surnud räägivad ikka, kui oskad kuulata…Iga juhtum, mille Claire Britten lahendab, on võit, mitte ainult tööalaselt, vaid ka isiklikult. Kohtumeditsiini psühholoog on kogu elu võidelnud neuroloogilise haigusega ja tema suutlikkus sellest võitu saada annab tunnistust tema habemenoana teravast vaistust.Nick Markwood on harjunud kohtusaalis võitma, nii et kui Claire eksperttunnistajana tema viimase juhtumi pea peale pöörab, avaldavad naise võimed talle tahtmatult mõju. Nick tahab naist oma meeskonda, oma kõige armsamate projektide juurde – salapäraste surmade ebatavalisi juhtumeid uurima. Naise haigus meest ei peleta, samuti nagu nende vahel lendavad sädemed… ehkki peaksid.Kui nad ühendavad jõud, et uurida mõrva St. Augustine’is Floridas, satub Claire palju ohtlikumasse olukorda, kui oleks osanud oodata, see viib tema haiguse kriitilisse punkti. Just siis, kui ta kardab, et ei saa enam oma mõistust usaldada, avastab ta Nicki isikliku seose juhtumiga – ja hakkab kahtlema, kas ta saab üldse kedagi usaldada.

Postimehe romaanisarja kuuenda raamatu peategelane Esther Greenwood on andekas ja ilus noor naine 1950. aastate New Yorgis. Hoolimata edust ja paljutõotavatest karjäärivõimalustest murdub ta vaimselt – võib-olla lõplikult. Tema mentaalne kokkuvarisemine, enesetapukatsed ja sellele järgnenud kuud vaimuhaiglas on lugejateni toodud erakordses eheduses. Inimpsüühika kõige tumedamatesse nurkadesse tungiv „Klaaskuppel“ on Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv erakordne teos. See on šokeeriv, realistlik ja intensiivselt emotsionaalne, samas humoorikas ja elujaatav romaan naisest, kes langeb depressiooni haardesse. Teoses leiab käsitlemist ka ühiskonna eeldustest tulenev ebaõiglus, millega peategelane Esther on noore naisena sunnitud kokku puutuma. Tema võimetus leppida naistele ette kirjutatud koduperenaise rolliga peegeldab ka Plathi kahevahelolekut ja soovi olla korraga nii ema kui ka looja, poetess. 1953. aastal töötas 21-aastane Sylvia Plath külalistoimetajana New Yorgi ajakirjas – töökoht, mille ta sai jutuvõistluse auhinnana. Just sellest eluperioodist kirjutabki ta 1963. aastal ilmunud autobiograafilises raamatus, millega pani enese teadmata aluse uuele sotsiaalset ja kultuurilist ühiskonnakorraldust käsitlevale kirjutamislaadile. Sylvia Plath (1932–1963) sündis Bostonis ja õppis Smithi kolledžis. 1955. aastal astus ta Cambridge’i Ülikooli, kus kohtus tulevase abikaasa Ted Hughesiga. 1960. aastal ilmus Plathi esimene luulekogu „The Colossus“ ja 1963. aastal esimene ja ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel“; luulekogu „Ariel“ avaldati 1965. aastal postuumselt. 1981. aastal avaldatud kogumiku „Kogutud luuletused“ eest, mis sisaldab luuletusi ajavahemikust 1956–1963, pälvis ta Pulitzeri preemia.Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Anaïs Nin „Henry ja June“Postimehe romaanisarjas ilmumas: Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”Kevin Brockmeier „Surnute lühiajalugu“Graham Greene „Armastusloo lõpp“

Teist korda aasta jooksul saabub Neitsijõe linna naine, kes püüab põgeneda oma mineviku eest.John Middleton ehk Jutlustaja on baari sulgemas, kui noor naine ja tema kolmeaastane poeg otsivad märja oktoobriõhtu eest varju. Merejalaväelasena, kes on omajagu valu näinud, tunneb Jutlustaja kriisi ära, kui seda näeb – naine on sinikatega kaetud. Jutlustaja tahab neid kaitsta ja karistada inimest, kes seda tegi, aga ta teab kohe, et see on enamat kui instinkt. Paige Lassiter on selles õrnas hiiglases tunded äratanud: emotsioonid, mida Jutlustaja pole endal kunagi tunda lubanud.Seejärel ilmub Neitsijõele Paige’i endine abikaasa. Ja kui on üks asi, mida merejalaväelaste moto „Semper Fi” – „Alati ustav” – on Jutlustajale õpetanud, siis seda, et on asju, mille eest tasub võidelda.

Ta tundis surnud mehes ära selle, kellega oli eelmisel õhtul koos õhtustanud…Ülemkohtu esimehe kandidaadi surnukeha kohal seistes satub leitnant Sam Holland järjekordse kõmulise mõrvajuurdluse keskpunkti. Asjaolu, et ta oli üks viimaseid, kes Julian Sinclairi elusana nägi, muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Samas on tema suhe senaator Nick Cappuanoga tuure kogumas, aga see tekitab ka soovimatut meediahuvi ja toob kaasa hulganisti pimestavaid välklambisähvatusi.Sam peab kiiresti leidma Sinclairi mõrtsuka, ent juhtlõng tema isa lahendamata tulistamisjuhtumis seab tema elu ootamatult ohtu. Kui ammused saladused ähvardavad tema suhte Nickiga hävitada, saab Sam aru, et ehkki õiglusejumalanna on pime, võib romantika ja poliitika ühte patta panemine saatuslikuks osutuda…

Neitsijõgi on aastate jooksul pakkunud varju nii mõnelegi eksinud hingele – ja ruumi on alati veel…Neitsijõest sai turvaline pelgupaik Sacramento prokurörile Brie Sheridanile pärast seda, kui ta hullunud kriminaali käes peaaegu elu kaotas. Kuigi teda valdavad ikka veel hirmud, mille eest ta põgeneda ei saa, on tal ka keegi, kes tahab talle näidata, kuidas jälle usaldada.Merejalaväe autasustatud reservväelane, Los Angelese politseijaoskonna ohvitser Mike Valenzuela sai töökohustusi täites raskelt viga. Kaks korda lahutatuna igatseb ta salamisi sellist pühendumist ja õnne, mille ta merejalaväelastest sõbrad leidnud on – naist, kes suudaks ta südame igaveseks võita.Mike teeb kõik, et aidata Briel valusatest mälestustest vabaneda. Olles kirglik, tugev ja õrn, tõotab ta naisele vastu anda selle, mille Brie talle nii isetult andnud on – oma südame ja koos sellega ka uue alguse.

Otsitakse: ämmaemandat/meditsiiniõde Neitsijõele, elanike arv kuussada. Tule ja anna oma panus paigas, kus sind ümbritsevad California kõrguvad sekvoiad ja kristallselged jõed. Lisaks üürivaba metsamaja.Kui hiljuti lesestunud Melinda Monroe vastab kuulutusele, kus otsitakse ämmaemandat ja meditsiiniõde kauges mägilinnas Neitsijõel, otsustab ta kiiresti, et see võib olla täiuslik koht, kuhu südamevalu eest põgeneda ja kus puhuda sisse uus elu armastatud karjäärile meditsiiniõena. Ent tema suured lootused värskelt otsast alata tehakse pihuks ja põrmuks juba esimese tunni jooksul pärast saabumist: maja on hurtsik, teed on ähvardavalt ohtlikud ja kohalik arst ei taha temaga üldse tegemist teha. Mel taipab, et on teinud tohutu vea ja otsustab järgmisel hommikul linnast lahkuda.Kuid tilluke beebi, kes on hüljatuna verandale jäetud, muudab ta plaane… ja endine mereväelane Jack Sheridan muudab neid jäädavalt.

Raamat vastandite tõmbumisestKiera Connolly elu on vaikne, just selline, nagu talle meeldib. Ta on nime teinud graafilise disainerina ja kohtub sõpradega internetis; ning seda kõike mugaval elutoa diivanil. Kuid kui üks ta harvadest väljaskäikudest õnnetusega lõpeb, leiab Kiera, et on liigagi lähedalt ja isiklikult seotud uskumatult kuuma päriselu kangelasega. Zach Ashley ise ennast kangelaseks ei pea. Ta on lihtsalt tavaline mees, kes iga päev aitab inimesi parameedikuna. Kuid kui väljakutse ta õnnetuskohale viib ja ta peab ravima oma elu kauneimat patsienti, leiab Zach, et töö ja lõbu võivad koos käia. Ta ei kõhkle riskimast oma eluga… aga kas ka südamega?

Kui Sam Elling loob algoritmi hingesugulase leidmiseks internetist, siis kohtub ta Meredithiga, tema enda ideaalse kaaslasega. Ent siis sureb Meredithi vanaema Livvie ootamatult ning Sam leiab oma algoritmile veelgi parema rakenduse: see analüüsib Livvie vanu e-kirju ja videovestlusi, luues arvutisimulatsiooni ja andes Meredithile võimaluse hüvasti jätta. Asjas ei ole midagi üleloomulikku – see on arvutiteadus ja Meredith armastab seda, armastab liiga palju, et seda vaid endale hoida.Koos Samiga avavad nad TaasSuikumise, et aidata lähedase kaotanud inimesi. Äri kogub hoogu, kuid iga inimese kohta, kes soovib lihtsalt hüvasti jätta, on teine, kes ei suuda lahkunul minna lasta.See kahekümne esimese sajandi armastuslugu esitab küsimuse, mis juhtuks, kui hüvastijätt oleks lihtsalt algus, ning näitab, kuidas armastus elab oma elu.